I Kalastuslaager
Laager toimus 26.06-07.07.2012 Võrumaal Kirikumäe matkamajas. Seekord oli lisaks traditsioonilisele kalastustemaatikale märksõnaks ka integratsioon. Nimelt osalesid laagris tavapäraselt kalastusringi ja asenduskodu lapsed, kuid sel aastal olid nendega nelja päeva jooksul koos ka 10 vene keelt rääkivat last Tartu Annelinna gümnaasiumist. Integratsiooniprojekti rahastas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA).
Nagu laager näitas, said eesti ja vene lapsed omavahel suurepäraselt läbi. 
Päevi sisustati põhiliselt kalapüügiga(nii kaldalt kui paadist), samuti ujumise, viktoriinide, orienteerumismatka ja muude vaba aja tegevustega. Kuulati Trofee müügijuhi Ivo Söödi loengut kalaliikidest ja kalade meeltest, noorsootöötaja Kristjan Valge loenguid vetelpäästest, turvalisusest veekogu ääres ja tööturule sisenemisest. Tänutäheks sponsorkampaaniate korraldamise eest kutsusime külla ka kalastusklubi Rõbak Estonii esindajad.
Laagri viimasel päeval osalesid kõik suurel Lõuna-Eesti ekskursioonil, kus külastati Härma müüri Piusa jõe ürgorus, Maanteemuuesumi ja Lasva veetorni, mille trepiastmetest klaver tekitas lastes suurt elevust. Laagri lõppedes olid kõik väsinud, aga õnnelikud ning tahaksid sama seltskonnaga kindlasti ka järgmisel aastal midagi korraldada.


II Keskkonnahariduslikud õppepäevad
Õppepäevad toimusid 21-22.08.2012 Alatskivi vallas Nina külas Peipsi ääres. Kogu ettevõtmist rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Ürituse idee seisnes selles, et kalamees peab olema keskkonnateadlik, mistõttu kutsus MTÜ Tartu Koidu keskuse kalastusklubi Kalakratid kokku teised sõprusklubid (Kullo Tallinnast ja Kaiu Viljandist) ning
ühiselt sisustati kaks toredat päeva täis erinevaid loenguid ja praktilist kalastamist Peipsi järvel.
Esimesel päeval kogunesime kell 10.00 hommikul Vaino tallu, kus peremees Kalmar Kumar meid vastu võttis ja majadesse ning kämpingutesse laiali jagas. Kuna selleaastane suvi oli väga külm, vihmane ja ootamatu, siis meie suur hirm oli, et äkki veab ilm alt ning kõiki plaanitud tegevusi ei saagi läbi viia. Õnneks aga soosis meid vist Kalajumal, sest tegemist oli tõeliselt suvise ja sooja augustilõpu-päevaga, mistõttu otsustasime päevakavas natuke muudatusi teha ning algselt esimesena plaanitud säästva kalastamise loengu läbi viia õhtupoole, hommikut alustada aga paadisõidu ja praktilise kalapüügiga.
Enne paatidesse istumist oli aga kindlasti vaja ära kuulata oluline ohutusteemaline loeng. Nimelt ei ole Peipsi päris tavaline ja harjumuspärane mandrimeeste kalastuskoht - nii tuul kui lained käituvad hoopis teisiti kui näiteks mõnel turvalisemal väikejärvel. Siiani olid noored kalamehed Peipsil vaid talipüüki käinud tegemas, nüüd aga said nad väga vajaliku ülevaate, missuguste kohustuste ja ohtudega peab paadis arvestama ning kuidas ohuolukorras käituda. Loengu kokkuvõtte leiavad huvilised siit.
Niisiis said kõik päästevestid selga ning paadiga merele st Peipsile, kus ilusast ilmast hoolimata oli päris korralik lainetus. Pärast läks nii mõnelgi mehel süda pahaks, aga ega see väike asi korralikku kalameest ei heiduta. Kalastamas said kõik soovijad ka mitu korda käia, kuid saagiks jäid enamasti vaid väikesed ahvenad.
Pärast õhtusööki ootasime huviga säästva kalastamise ja seda puudutava seadusanduse loengut, mille oli ette valmistanud pikaajalise kogemusega Kullo kalastusringi juhendaja Harri Nurk. Oli tõesti hea meel näha, et meie noored mitte ainult ei kuulanud, vaid ka mõtlesid kaasa ning julgesid küsida, arutleda ning omapoolseid ideid pakkuda. Igatahes igav ei olnud see teema kellelegi. Loengu kokkuvõtte leiate siit.
Kuna magamaminekuni oli veel aega, siis olime sellesse päeva planeerinud ka ühe maastikumängu, mille nimi oli Prügikoll. Tegemist oli võistkondliku ettevõtmisega, kus pidi erinevates punktides taaskasutuse ja prügisorteerimise ülesandeid lahendama. Lapsed said nuputada nii klaaspurgile erinevate funktsioonide väljamõtlemises, ohtlike jäätmete tundmises, vanapaberi sorteerimises ning sportlikumast etteastest oli ühes punktis esindatud prügi prügikasti viskamise võistlus.
Kõikidele soovijatele küttis peremees õhtul ka suitsusauna.
Järgmist päeva alustasime jällegi kalapüügiga. Kõvemad kalamehed olid selleks ikka varakult üleval. Ennelõunal viisime läbi keskkonnateemalise viktoriini, kus pidi muuhulgas teadma Keskkonnainspektsiooni telefoninumbrit, Eesti rahvusparke, RMK poolt organiseeritud üritusi, jalgratta eeliseid auto ees, kalapüügikeelde ja palju muud.
Pärast lõunat esines meile veel üks lektor, kelleks oli Tartu Ülikooli Keskkonnatehnoloogia magistrant Piret Väinsalu. Seekordne loeng oli üldhariv ning keskendus keskkonnatemaatikale ja suurematele probleemidele nii Eestis kui globaalsel tasandil. Täpsemad loengumaterjalid siit.
Ja oligi selleks korraks üritus läbi. Lahkusime Nina külast heas tujus, teadlikumana ja mitme sõbra võrra rikkamana. Täname Keskkonnainvsteeringute Keskust toetuse eest. Samuti plaanime jätkata klubidevahelist suhtlemist ning kaasata oma ridadesse uusi kalastushuvilisi noori.